Skip to main content

HOIATUS: järgnev postitus võib sisaldada roppusi! ehk That awkward day after kissing your best friend.

I don't know even how to... I mean... I just can't.... fuck. 
Ma olen täna päris vähe und saanud ja lisaks ca kella kuuest üleval. Minu ligikaudne facepalm'ide arv tunnis on vähemalt kolm, mis hetkeseisuks teeb ca 33 facepalm'i tänase päeva jooksul. Lisaks sellele tuleb mul umbes iga tunni tagant pähe ainult üks lause: ''Fuck, fucking, fuck... fucking fuck.''. Mida kuradit ma tegin?
No sellesuhtes, et olgem ausad - ma olen alati tahtnud teda suudelda, aga temaga on üks aspekt, mis teeb asja ÜBERkeeruliseks, mida ma aga siin päris lahkama asuma ei saa. Õigemini saaks, aga pole just väga eetiline. 
Mul ei ole praeguseks hetkeks õrnematki aimu, kuidas siit edasi minna. Kas ma peaksin vabandust paluma? Kõik see juhtus ju siiski minu initsiatiivil. Samas läks ta sellega kaasa. Aga äkki kui ma vabandust palun ja tema ehk tahab veel korrata seda, siis ta arvab vabanduse pärast, et ma kahetsen seda. 
Damn, seda situatsiooni on keeruline isegi siia lahti seletada, rääkimata siis veel selle supi ära söömisest. Ühesõnaga - ma otseselt ei kahetse seda, aga kui tema arust me peaksime selle lihtsalt ära unustama, siis ma võin seda teha. Tõesti võin. Kuigi... kui ta vastupidiselt tahaks veel seda teha, siis ma oleks all for it. Ja kui ta lõpuks mu koju viis, siis ta ju ise pakkus, et kas teeme ühe head-ööd-musi ka veel. Kas see tähendab, et ta tahtis seda siis? Vähemalt tol hetkel? Gosh!!! Ma peaks vähem mõtlema hakkama. Muidu võin veel mingi kaheksanda maailmaime kokku mõelda, sest nagu minevik on näidanud, siis inimeste lugemine pole just mu parim külg. 

Kas kellelgi on kogemusi sellise situatsiooniga? Mida ma tegema nüüd peaksin? :(

Comments

Popular posts from this blog

Sul linnas alla soti sees? Mingi imelik oled vä?

Ma olen kodus. Ja ma pole tahtnud ELUSEES rohkem kodus olla kui praegu. Sõbranna kutsus mind eelmine nädal kiirendusele. Mõtlesin ja mõtlesin, aga lõpuks siiski ei läinud. Juba sellepärast, et eelmine nädal kuulasin ma Youtube'ist '' How to save a life 'i'' ja kui ma neid kommentaare lugesin, siis oli see vaatepilt päris kurb. Üks kutt kirjutas, kuidas ta parim sõber kukkus lihtsalt kooli spordiväljakul tema kõrval kokku ja suri seal samas ta käte vahel ära. Viimane laul, mille see surnud poiss omale telefoni tõmbas oli just see laul. Nad otsustasid seda lasta tema matustel ja mitmed ta sõbrad lasid endale hiljem tema mälestuseks tätoveerida lause ''How to save a life'' . Ja seal ma olin... minu viimane allatõmmatud lugu telefonis on täpselt samamoodi see sama lugu. Seega ma ütlesin, et mõni teine kord. Täna kutsus ta mind siis uuesti kaasa... ja ma läksin. Juba esimese paarisaja meetri jooksul, kui ma nende autos olin, hakkasin ma oma otsuses s

That, my ladies and gentlemen, is the prime reason I don't do internet dating - people are weird as fuck.

Tegin omale kunagi Flirticusse konto. No tegelikult tegin Tinderisse ka, aga selle panin ükskord kinni ja see jäi ka kinni. Flirticu konto sulgesin ka mingiks ajaks, aga siis tegin uuesti lahti - God knows . Kuigi ma seda siiski ei kasuta enam - telefonis seisab kusagil selle app , mida ma lahti ei tee. Las ta siis olla. Flirticul on see süsteem, et kui sa saidil tihti käid, siis näidatakse sind meestele rohkem (mõnele naisele ka võib-olla... jumal seda teab!). No ja kui ma seal üldse ei käi, siis mõne aja pärast hääbuvad kirjad üha enam, mil üks hetk ei tule enam ühtegi sõnumit. Vahel aga juhtub nii olevat, et lampi mingi vend kirjutab mulle, teen siis app 'i lahti ja peale seda tuleb laviinides kirju, sest kõik kosilased arvavad, et just nüüd on see õige aeg oma armastust või siis seksisoovi mulle avaldada. Täna kirjutas mulle üks tore noormees ühe laheda kirja, mis tärgatas minus koheselt tunde, et algus tõotab head. Kiri oli umbes-täpselt selline: ''Tahaks sinust ro

vajan uut eesmärki!!! :(

Mu tarkusehammas hakkas üleeile öösel uuesti valutama peale umbes aastast valutut perioodi. Esiteks ütlen kohe ära, et arsti juurde ma sellega enam ei lähe. Mul ei ole selleks ei raha ega tahtmist. Paar aastat tagasi ma läksin kenasti heausklikult arstile sellega ja sain pehmelt öeldes trauma sealt omale. Mõtlesin, et lähen nö konsultatsiooni, et arutada, mis sellega teha, aga arst võttis lihtsalt käärid kätte, suskas tuimestuse ära ja nülis mul igeme lahti. Õnneks teise alumise tarkusehamba kohta taipas küsida, kas teeme selle ka kohe ühe ropsuga ära, millest ma enam kui viisakalt keeldusin. Ja jumal tänatud, et keeldusin. Kui mul õhtul tuimestus üle läks, tahtsin ma sõna otseses mõttes omale kuuli pähe lasta, sest see valu oli kõige hullem valu, mida ma eales tundnud olen. See oli nagu mul oleks keel suust välja lõigatud ja lihtsalt ilma tuimestuseta vedelema jäetud. Never fucking again . Ma enne söön valuvaigisteid, kui selle uuesti läbi teen. Teiseks teemaks ongi tegelikult need