Mina ilma rahata enam EI SEKSI!!! aka Flirtic strikes again.

[Dear Mr. C - See postitus ei ole sulle mõeldud ja ma ei soovita sul seda lugeda. See võib kohati inetuks kätte minna. Lugemine omal vastutusel!]

See kuradima Flirtic saadab mulle nüüd koguaeg mingeid uusi nuhtlusi (loe: mehi) kaela. Sain paar päeva tagasi teada, et ma olen kääbus ja peale selle ka prostituut. No tule JUMAL APPI. Miks keegi mulle seda varem öelnud ei ole? Ja mina käin ringi, arvan, et ma olen normaalne inimene, aga tuleb välja, et ma olen hoopis prostituut. Mis omakorda tähendab seda, et kõik mu varasemad vahekorrad on pro bono olnud. No mida kuradit!!?! Kas keegi teab, kas teenustasu on seaduslikult võimalik ka hiljem sissenõuda? Sest kui nüüd mõtlema hakata, siis ma olen ikka korralikust nutsust ilma jäänud. Vähemalt oli Flirticus see hea inimene, kes mind lõpuks ometi valgustas. Ja mis kõige masendavam on, on see, et terve see poolteist aastat, mis ma ilma olen olnud, oleksin ma võinud lihtsalt Bermuda kolmnurka minna ja mehi koju vedada. Või siis lihtsalt kusagile kõrvalisse peldikusse. Viimasega oleks vist käive suurem, sest ühe õhtuga jõuaks rohkem. Damn! 
Avaldus ise nägi välja punkti pealt selline:

''no vaata ennast sul paksud kõverad jalad..lisaks su pekkid trullivad välja igalt.poolt yritad arvuti abil oma.pekke.peita aga ikka paistavad need välja..tead mis sinusuguse kohta õeldakse sa oled üks fakking kääbus prostituut''

Ma võin siin praegu naerda ja sellest kirjutada, aga tegelikult teate, mis juhtus, kui ma selle kirja sain? Ma olin spordiriietes ema toas ja hakkasin just trenni minema. Nägin telefonis seda kirja, istusin voodile, mis oli täpselt peegli vastas... ja hakkasin nutma. Ja tol hetkel, umbes minut aega, tundsin ma, et ma ei taha. Et ma ei taha mitte midagi. Ma ei taha ühtegi meest, armastust, elada ega kõige vähem trenni minna. Täpselt nii tundsin ma tol hetkel. Sellesuhtes ma ei muretse ja teised ka ei peaks muretsema. Mul vahel sellistel valusatel hetkedel tuleb tunne, et ma ei taha enam eksisteerida, aga see läheb alati nii ca poole minutiga üle. Kuigi varem ma pole sellest kellelegi kunagi rääkinud, et mul sellised tunded on tekkinud. Ma pole sellest kirjutanud ega midagi. See on see suur saladus, mis mul on. Ja tegelikult peaksin ma sellise postituse, nagu ma praegu kirjutan, hoopis uude täiesti anonüümsesse blogisse kirjutama. Selle blogi tegin ju ka selle mõttega, et saaksin siia oma kõige valusamaid teemasid endast välja kirjutada, ilma, et keegi mind isiklikult kritiseerida nende pärast saaks või kellegi arvamus minusse muutuks. Aga no esimene (anonüümne blogi) läheb ikka aia taha. Vähemalt enamus lugejaid(?) ei tea, kes ma olen. Kuigi weird thing... mu õde kasutas just hiljuti ühte väljendit, mida ma paar päeva tagasi siin kasutasin. Ta raudselt nuhkis jälle mu blogi üles. Kunagi ma alustasin ka blogimisega. See ei olnud küll anonüümne, aga ma lihtsalt ei rääkinud tuttavatele, et seda pean ja ma ei reklaaminud seda kusagil. Ja see suslik leidis ikka selle netist üles. Oh her...

Okei. Teema juurde tagasi. Kui sellist kirja saada, siis loogiline oleks, et sellele eelneks nt mingi sõnelus. Mitte midagi sellist ei toimunud. See ongi kõige veidram asi. Esimene kiri oli lühike, kus ta ütles, et mul väga ilusad silmad ja siis tuli kohe otsa see. Miks? Ja kõige naljakam osa on see, et mul ei ole Flirticu kontol olevatel piltidel mitte ühelgi Phtotoshop'i kasutatud. Jah, okei. Instagram ja muud filtrid, aga see, et ma oleksin omal pool kintsu maha saaginud - nope. Tunnistan, et olen seda kunagi teinud, sest noh... ikka on tore näha pilti endast, aga selle perfo kehaga. Flirticusse olen ma aga meelega valinud just sellised pildid, kus on kõik päris, sest muidu kaob vist nagu point ära asjal. Ja pooltel neist ei kanna ma isegi meiki. Ja siis tuleb selline kiri. Ma ei hakanud üldse temaga vaidlema - milleks õli tulle valada. Las elab edasi oma hädist elu. Ma ainult loodan, et ta mingi arvutivend ei ole, sest kui ta seda Photoshop'i asja ''professionaali'' silmade läbi vaatas, siis ma soovitaksin ta ülemusel ta lahti lasta. 

Ise nägi see hurmur välja selline:

Nagu... is that guy for real? Ta on profiili järgi 23 aastat vana ja näeb välja nagu paadialune kalkass, kelle hommikusöögiks on asunik ja õhtusöögiks kainestusmaja kört. Kas ta tõesti loodab endale Carmen Kass'i naiseks saada? In  what world!?

Millalgi samal ajal tuli mulle ka umbes meetri pikkune kiri, kus üks mees mulle end tutvustab. Kõik tundus ilus ja tore kuni lauseni: ''...teen tavapärasest rohkem trenni, et mind ümbritsevad inimesed minu pärast häbi ei peaks tundma...''. Et siis... kas minu pärast peaks häbi tundma? Ja kui ma temaga välja lähen, siis kas ta üritaks mulle terve selle aja paberkotti pähe suruda? Kas ta üritab selle kirjaga ennast mulle ''müüa'' või ennast maha teha? Sooo many questions, no answers. Ma ei vaevunud talle vastamagi. 

Aga tegelikult. Miks peaks üldse kellelgi olema häbi teise inimese välimuse pärast? Kus kohas see inimene kasvatatud on, et tal sellised väärtushinnangud on? Mina tunnen häbi ehk inimese käitumise, kommete, sõnavõtu üle. Aga välimuse? Ütleme, et inimene on sündinud kole inimene. Kohe tõeliselt kole. Miks mul peaks häbi selle üle olema? Häbi peaks tundma inimese valikute ja otsuste üle - oled munn või ei ole. Või kui keegi on ülekaalus. Appi. Päris tõsiselt mulle ei mahu pähe see. Huvitav, kuidas meie suhe toimiks sel juhul? :D 

Minult on küsitud palju minu ''tüübi'' kohta. Mul on ja ei ole seda oma ''tüüpi''. Jah, ma võin tänaval Tanel Padari järgi ilastada ja näen oma unenägudes, kuidas ta lavalt alla ronib ja mind kõigi ees kirglikult suudleb, aga tunded on tunded. Mulle meeldivad lihastes mehed - ometi see ei tähenda, et mul ei tekiks teistsuguste kehadega inimeste vastu tunded. Minu sügavamad tunded on kuulunud veidral kombel just üpris kõhnadesse kuttidesse, kellega mul suhe oli. Ja siis on mu senise elu kõige suurem kahetsus. Ma üldiselt ei kahtse kunagi midagi. Ma lihtsalt ei näe sellel pointi - move on. Aga see kutt. Ta kutsus mind kunagi veini jooma, kui me alles tuttavaks saime, aga ma ei saanud tema kutset vastu võtta, sest tema sõber oli mu.... panosõber. That would've been awkward! Anyway. Lõpetasin fuckbuddy'ga teema ära, aga käisime ikka kõik koos ühistel istumistel ja pidudel ja... ma lihtsalt armusin ära temasse. Miks kuradima päralt ma ei võinud seda veinikutset vastu võtta. Damn it!!! Ja natuke peale seda kohtas ta oma naist, kellega nad on nüüdseks juba ca poolteist aastat koos olnud. That could have been me! :( Veider on see, et ma ei ole teda armastanud - niisama lampi omaette ei armasta ju, ega. Mul oli crush. Aga ometi tunnen ma alati hinges sellist valusat torget, kui ma sellele mõtlen. Ta on pikk, ta on edukas - töötab advokaadi büroos ja tal on endal mitmeid äriideid, tal on metsikult mõnus huumor ja ma sulan iga kord, kui ta mulle naeratab. Tema isiksus ja aura on midagi imelist. Ja tema kaal: nagu tema sõbrad ütlevad, siis... 120 kilo puhast armastust. Ja ta ongi suur ja ta ongi justkui puhast armastust täis. Me kunagi ühel peol amelesime, sest noh... - üks mu sõbranna on mind algusest saadik temaga paari pannud. Ma ei maganud temaga, aga ma pole vist elusees rohkem ühte meest 'tahtnud' kui teda. Ja see fuckbuddy oli: pikk, lihastes, ilge spordivend, naistemees ja noh... munn. Ma võtaks iga kell selle suure mõmmi, kui ma peaksin nende kahe vahel valima. Silm ka ei pilguks.

Võib-olla see tundub imelik. Võib-olla mõned inimesed ei mõista seda. Ma näen inimese välimust täpselt selle hetkeni, kuniks ma selle inimesega tuttavaks saan. Edaspidi näen ma ainult selle inimese isiksust enda silme ees. Päris tõsiselt. Ma vaatan inimesele silma ja näen Teda. Tema hinge, tema olemust. Ma ei pane tähelegi, et tal üldse väline keha on. Ja seda on nii hästi aru saada. Näiteks kui keegi teeb mulle haiget või ma lähen sõbraga tülli, siis mulle tundub kohe, et ta on järsku nii kole. Kuigi tegelikult ju välimus on sama. Aga tema isiksus on minu jaoks koledaks läinud. That's what really matters. And if it doesn't for you then you can suck it and move the fuck on. 

PS! Mu unegraafik on jälle suveajale tavapäraselt persse läinud, vabandust väljenduse eest. 12 üles, 3 magama, repeat until summer ends. -.- Fuck that!