Skip to main content

''tee trenni'' - ✓

☑

So... it turns out that going for a run with a major tooth ache is probably the worst idea I've ever had. 

Niisiis. Ma ei võtnud valuvaigisteid ja läksin jooksma. Mis juhtus oli aga see, et mu hammas sai külma, mis suurendas põletikku ning valu levis närve mööda ka teistesse tarkusehammastesse. Good thinking. :D
Tulemusena ei saanudki ma joosta. Jooksin ca poolteist kilomeetrit ja seejärel kõndisin ülejäänud lõpuni. Valu läks nii hulluks, et ma oleksin tahtnud nuttes mõnda möödasõitvat autot paluda end kiiremas korras koju tagasi tuua, aga kuidagi sain tempot lisades selle 5,9 km ära lõpetatud. Tunne oli küll selline, nagu keegi oleks mulle rusikaga vastu hambaid andnud. Nii palju siis trennist.

Okei. Pulsikella järgi oli kalorikulu isegi täitsa arvestatav. Ise pakkusin, et tuli umbes 250, aga see näitas hoopis 506 kcal. I can live with that. Kuigi ma poleks selle 250 üle ka kurvastanud. Ikkagi rohkem kui mitte midagi. Iga pisike kaotus on minu jaoks suur võit. Tegin veits treppe ja kükke ja tõstsin palki. Ja lõpus sai päris kiires tempos kõndi ka tehtud, nii et mul lausa pistma hakkas. Mitte, et see hea asi on, aga järelikult ma ikka liigutasin end, mitte ei loivanud seda vahemaad läbi.

Koju jõudes haarasin koheselt tabletid ja kohukese ja ajasin need mõlemad endale sisse. Õnneks läks valu ülikiirelt minema, aga võimalik, et ma lihtsalt ei pannud seda söögitegemise käigus enam nii palju tähele. Ma ei teagi, mis nüüd siis edasi saab. Mõtlesin, et hakkan omale igaks nädalaks selliseid liste tegema, mis nädala jooksul tehtud peavad saama. Täna tegin selle nädala oma ära. Kui see hambavalu varsti tagasi ei tõmba, siis muutub see trenni suhtes ikka üsna problemaatiliseks. Aga noh aeg on näidanud, et see ühel hetkel kaob sama teed, kust tuli. Seega lootust on. Vähemalt sai ühe ''tee trenni'' listist juba maha tõmmata. Homseks peaks veel bioloogia selgeks tegema, aga kus on minu motivatsioon selleks? Mul on seda viimasel ajal sama raske leida, kui ühe naise käekotist võtmeid.

Tegelikult mõtlesin, et tahaks umbes kümpsi veel alla võtta ja siis hakata praegusest rohkem lihasele keskenduma. Kuigi jooksu kohapealt oleks seda juba nüüd vaja. Probleem on aga selles, et... ma ei oska kuidagi teha lihast. Päriselt ka. Ma teen, aga sellest pole mingit tolku. Ma kas teen liiga vähe, liiga kergeid või lihtsalt puhtvalesid liigutusi. Muidu mulle mingid treeningkaaslased ega ühistreeningud ei meeldi, aga selle lihastreeningu kohapealt võiks mul küll üks kuri inimene kõrval olla, kes pushiks ja pushiks mind. Praegu ma vist kipun enne kordused ära lõpetama, kui mul nö see sein ette tuleb.

Võiks suvealguseks  keha nii kaugele viia, et saaksin oma lõpetamisel täies hiilguses särada. Idee poolest on igati võimalik. 3,5 kuuga kaotasin 24 kg. Umbes 16 võiks veel minna ja kui arvestada, et suve alguseni on jäänud seitse kuud, siis see peaks olema 2,3 kg kuus ehk siis ligikaudu 600g nädalas. Sounds doable. Nüüd on vaja lihtsalt leida keegi, kes oskab asja ja viitsiks mulle pinda hakata käima. Pealegi kui ma hakkaks kellegagi koos trenni tegema, siis saaks seda ka teistsugustel kellaaegadel teha. Praegu, kui ma üksi käin, siis julgen ma oma nina metsa pista ainult ja ainult valgel ajal. Aga olgem realistlikud... kui palju seda valget aega meie talve ajal on. Pm käin koolis ära ja juba pekkis. See ei sobi väga minu plaanidega.

Comments

Popular posts from this blog

söömine vs toitumine

Topelt ei pidanud vist kärisema, seega kaks postitust korraga peaks alguse kohta päris hästi olema. Mu blogi header 'is on äratoodud sõna 'söömishäired' . Ma ei tea tegelikult kas minu ''probleemi'' saab sinna alla liigitada või mitte, aga kuidagi muudmoodi ma seda ka kirjeldada ei oska. Nimelt mulle ei meeldi süüa. Ärge saage valesti aru... söök on oivaline ja toidud mulle meeldivad. Õigem oleks vist öelda, et mulle ei meeldi toituda, vaid mulle meeldib süüa. Damn it . Mu peas tundus see kõik palju lihtsam ja loogilisem, aga nüüd kui ma seda siia kirja üritan panna on kõik pudru ja kapsad. Ühesõnaga. Mul ei oleks midagi selle vastu, kui ma saaksin oma elupäevade lõpuni süüa igast head ja paremat sisse. Mitte õgida ja ma ei pea silmas ka ilmtingimata mõttetuid rämpstoite - see võib täiesti tervisklik toit ka olla. Mis mulle ei meeldi on see, kui mul on kõht tühi ja ma PEAN sööma . Ehk siis ma pean toituma. Ma olen tegelikult alati selline teisitimõtleja ol...

minu põhjendus, miks inimesed üksteisega mängivad...

Olid veel kunagi ajad, kus ma mõistsin iga naise hukka, kellele mängida meeldis. Ma mõtlen siis meestega ikka, sest GTA on näiteks jumala kõva asi. Nüüd olen ma aga hakanud neid mõneti mõistma... Ma olen ise väga halb mängur. No kohe üldse ei tule see asi mul välja ja pealegi arvan ma alati, et kui ma inimesest piisavalt palju hoolin ja seda talle välja näitan, siis ongi kohe hea sõprus või suhe olemas. Boy... have I never been so wrong in my life.  Näiteks see mu viimase sõbra temp. Mul suri vanaema poolteist kuud tagasi ära. Enne seda juhtus ka kaks päeva varem olema minu sünnipäev. Tahtsin oma sünnipäeva tähistada see aasta nii, et lähen lihtsalt oma parima sõbraga välja ja teeme paar drinki. Vastuseks köhatati ainult midagi ebamäärast, et tal pole aega, sest... ta läheb jooma. Taipohh, et ta neid oma uusi sõpru on mitte rohkem, kui kaks kuud teadnud. Aga olgu. Üritasin siis asjasse mõistvalt suhtuda ja ütlesin, et ehk siis järgmine nädal. Seekord vastati, et ta ei tea veel, mi...

Kuidas inimesed ometi mõtlevad?

Kuidas inimesed ometi mõtlevad? Selles on küsimus... Kuidas te mõtlete? Hakkasin täna koju tulles sellele mõtlema ja ma kardan, et ma teen seda - imelikult. Eristatakse näiteks alateadlikku mõtlemist ja suunatud mõtlemist. Eks neid alatasemeid ole rohkem, aga laias laastus see just nii jagunebki. Enamjaolt leian ma end mõtlemast suunatult. Kui mu mõtlemist üldse võib niimoodi liigitada(?). I mean ... see on küll suunatud, aga parem sõna oleks ehk kontrollitud mõtlemine. Mõtlemine peaks oma loomult olema nagu vestlus sõbraga. Alustate ühel teemal ja lihtsalt vabas vormis räägite ja räägite, kuni lõpuks jõuate mingi x teemani välja. Noo... minu mõtlemine on rohkem nagu see tekst, mida ma siia kirjutan. Sõna otseses mõttes. Okei, ma küll ei mõtle oma peas päris nii, et... hakkasin täna koju tulles... aga üldiselt küll. Ma näiteks arutlen igasugustel teemadel oma peas. Ma olen isegi seda sama postitust juba mitu korda peas läbi mõelnud. Ja ma olen mõelnud isegi sellele, et ma olen sellele ...