Jätsin paar päeva tagasi, täpsemalt kolmapäeval, oma drafti sellise postitusealge:
Mmm... Mul oli täna nii mõnus vaikne hommik. Sain rahulikult üles tõusta, kohvi juua ja näkileiva võikusid süüa - NOOOOT! Tegelikult tõusin rahulikult üles, tegin kohvi ja võikud ja siis tuli ema sinna, kes eile koju saabus.
Millegipärast ma seda edasi ei kirjutanud, aga otsustasin seda teha täna. Niisiiis - tõotas mul tulla üks suurepärane hommik. Olin ennast kenasti välja puhanud, panin kohvimasina tööle ning läksin vannituppa pesema. Vahepeal oli üles tõusnud ka ema, kes eelmisel õhtul kodumaale naasis nagu üks ehtne patrioot kunagi. Vaheselgituseks: ta elab poolekohaga Belgias, kuna tal on seal mees. Seega elab ta kaks nädalat siin ja kaks nädalat seal. Läksin siis vaikselt kööki, et omale kohv valmis teha ja oma võikse süüa ja muidu hommikut nautida. Mu topeltespresso sai just valmis ja istusin lauda. Kõik tundus justkui super, aga siiski... vaikusest oli asi kaugel. No olgu ma saan aru, et ta on kaks nädalat eemal olnud and so all, aga... mul on sõna kõige otsemas mõttes VAJA vaikseid hommikuid. Iseasi kui ma muusikat kuulan mõnikord harva, aga hommikul peab olema vaikus. Mõni on öelnud, et ma olen nii... grumpy hommikuti. Tegelikult ma olen väga rõõmsameelne. Kui ma kooli lähen, siis küsitakse just, et kuidas ma küll hommikul vara nii särtsu täis juba olen. Ja ma olengi, aga seda ainult sellisel juhul kui ma saan oma tingimustel ärgata. Ma ei taha seda vaikust sellepärast, et ma olen pahur hommikuti. Ma pole pahur, vaid ma tahan lihtsalt... ärgata. Rahulikult asjatan, mõtlen oma mõtteid ja nii läheb päev kenasti käima. Kui aga keegi mu mõnusat harmoonilist päeva algust rikkuda tahab, siis jah... ma olen pahur. Ma olen ka väsinud hommikuti ja unine ja mustmiljonasjaveel, aga ma ei käi ringi ja ei kuuluta neid asju igale ettejuhtuvale inimhingele. Alguses ta näiteks soojendab ennast nende väsimuskommentaaridega üles ja siis asub ta asjakallale. Välja käiakse kõige pikemad ja detailsemad lood, millest 86% sellest on täiesti ebaoluline info, mis puändile midagi juurde ei anna, läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ja oleks võinud üldse vahele jätta. Milleks?
Kunagi ma tegin mingi testi, kus sain kinnitust, et ma olen introvert. Noh jah... olen küll. Mis ei tähenda seda, et ma kodus üksina nurgas kösutades veene lõiguks. Ma lihtsalt pigem ei taha näiteks miljonit sõpra - mulle piisab vaid ühest. Mulle meeldib palju aega üksi veeta - sest noh... I'm amazeballs, duh!. Kui ema seda artiklit nägi, siis hakkas ta kohe kilkama, et ''JEAAAP.. Ma olen ka introvert. Kohe kindlasti!''. Say WHAAAT? Seda väidab mulle inimene, kes räägib iga taksojuhi ja naabri puhkamatult praktiliselt surnuks.
Tegelikult tahaks välja kolida.... ja auto osta. Aga no kahjuks mu sissetulek on praegu nii olematu. Pealegi tahaks pigem osta korterit, mitte üürida. Autoga vist läheb õnneks varsti loosi, aga selle väljakolimisega ma küll pead ei annaks. No iseenesest on siin ju kõik hästi. Megavinge korter, mis on 100 ruutu suur ja noh... pool sellest ajast elan ma nagunii siin üksi, aga eks varsti peab selle oma elamise ikka alla saama. Natuke imelikuks muutub juba inimestele vastata, et ma elan oma emaga. Eriti meestele. -.- Talk about a clam jam. And I must say that this expression is beyond weird. Cock blocking sounds a lot more logical.
Mmm... Mul oli täna nii mõnus vaikne hommik. Sain rahulikult üles tõusta, kohvi juua ja näkileiva võikusid süüa - NOOOOT! Tegelikult tõusin rahulikult üles, tegin kohvi ja võikud ja siis tuli ema sinna, kes eile koju saabus.
Millegipärast ma seda edasi ei kirjutanud, aga otsustasin seda teha täna. Niisiiis - tõotas mul tulla üks suurepärane hommik. Olin ennast kenasti välja puhanud, panin kohvimasina tööle ning läksin vannituppa pesema. Vahepeal oli üles tõusnud ka ema, kes eelmisel õhtul kodumaale naasis nagu üks ehtne patrioot kunagi. Vaheselgituseks: ta elab poolekohaga Belgias, kuna tal on seal mees. Seega elab ta kaks nädalat siin ja kaks nädalat seal. Läksin siis vaikselt kööki, et omale kohv valmis teha ja oma võikse süüa ja muidu hommikut nautida. Mu topeltespresso sai just valmis ja istusin lauda. Kõik tundus justkui super, aga siiski... vaikusest oli asi kaugel. No olgu ma saan aru, et ta on kaks nädalat eemal olnud and so all, aga... mul on sõna kõige otsemas mõttes VAJA vaikseid hommikuid. Iseasi kui ma muusikat kuulan mõnikord harva, aga hommikul peab olema vaikus. Mõni on öelnud, et ma olen nii... grumpy hommikuti. Tegelikult ma olen väga rõõmsameelne. Kui ma kooli lähen, siis küsitakse just, et kuidas ma küll hommikul vara nii särtsu täis juba olen. Ja ma olengi, aga seda ainult sellisel juhul kui ma saan oma tingimustel ärgata. Ma ei taha seda vaikust sellepärast, et ma olen pahur hommikuti. Ma pole pahur, vaid ma tahan lihtsalt... ärgata. Rahulikult asjatan, mõtlen oma mõtteid ja nii läheb päev kenasti käima. Kui aga keegi mu mõnusat harmoonilist päeva algust rikkuda tahab, siis jah... ma olen pahur. Ma olen ka väsinud hommikuti ja unine ja mustmiljonasjaveel, aga ma ei käi ringi ja ei kuuluta neid asju igale ettejuhtuvale inimhingele. Alguses ta näiteks soojendab ennast nende väsimuskommentaaridega üles ja siis asub ta asjakallale. Välja käiakse kõige pikemad ja detailsemad lood, millest 86% sellest on täiesti ebaoluline info, mis puändile midagi juurde ei anna, läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ja oleks võinud üldse vahele jätta. Milleks?
Kunagi ma tegin mingi testi, kus sain kinnitust, et ma olen introvert. Noh jah... olen küll. Mis ei tähenda seda, et ma kodus üksina nurgas kösutades veene lõiguks. Ma lihtsalt pigem ei taha näiteks miljonit sõpra - mulle piisab vaid ühest. Mulle meeldib palju aega üksi veeta - sest noh... I'm amazeballs, duh!. Kui ema seda artiklit nägi, siis hakkas ta kohe kilkama, et ''JEAAAP.. Ma olen ka introvert. Kohe kindlasti!''. Say WHAAAT? Seda väidab mulle inimene, kes räägib iga taksojuhi ja naabri puhkamatult praktiliselt surnuks.
Tegelikult tahaks välja kolida.... ja auto osta. Aga no kahjuks mu sissetulek on praegu nii olematu. Pealegi tahaks pigem osta korterit, mitte üürida. Autoga vist läheb õnneks varsti loosi, aga selle väljakolimisega ma küll pead ei annaks. No iseenesest on siin ju kõik hästi. Megavinge korter, mis on 100 ruutu suur ja noh... pool sellest ajast elan ma nagunii siin üksi, aga eks varsti peab selle oma elamise ikka alla saama. Natuke imelikuks muutub juba inimestele vastata, et ma elan oma emaga. Eriti meestele. -.- Talk about a clam jam. And I must say that this expression is beyond weird. Cock blocking sounds a lot more logical.
Comments
Post a Comment